Viktor Siilatsi elulugu ja karjäär
Varased aastad ja haridus
Viktor Siilats, tuntud Eesti ettevõtja, sündis 8. novembril 1955 Tomskis, kuhu tema perekond oli küüditatud. See raske algus vormis tema elusaatust ja andis talle unikaalse perspektiivi. Pärast perekonna naasmist Eestisse omandas ta oma esimese hariduse Kohtla-Järve 1. Keskkoolis. Järgnenud õpingud Tartu Riiklikus Ülikoolis suunasid teda esialgu orgaanilise keemia maailma, kuid tema mitmekülgne huvi viis ta hiljem ka ajakirjanduse juurde. See akadeemiline taust andis talle nii analüütilise mõtlemise kui ka hea suhtlemisoskuse, mis osutusid tema hilisemas karjääris äärmiselt väärtuslikeks. Siilatsi elutee on näide sellest, kuidas raskused võivad inspireerida ja kuidas mitmekülgne haridus võib avada uksi erinevates valdkondades.
Ettevõtluse algus: Eesti Video ja EVTV
Pärast akadeemilisi ja varasemaid tööalaseid kogemusi, sealhulgas vaneminsenerina Eesti NSV Teaduste Akadeemias ning töö Eesti Televisioonis ja Tallinna linnavalitsuse videostuudios, samuti Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi direktorina, astus Viktor Siilats otsustavasse sammu ettevõtlusmaailma. 1988. aastal asutas ta firma Eesti Video, mis sai kiiresti tuntuks videoringvaadete ja teleuudiste tootmisega. See oli murranguline aeg, mil meediamaastik hakkas muutuma ja Siilats oli üks esimesi, kes selle potentsiaali ära tundis. Koos Andres Küngiga rajas ta 1990. aastal Eesti-Rootsi ühisfirma Info, mis oli oluline eelkäija tänasele Baltic News Service’ile. Tema juhtimisel tegutses ka AS Eesti Video juhatajana ning hiljem, aastatel 1993–1995, juhtis ta EVTV-d, mis oli Eesti esimene eratelekanal. See periood kinnitas tema positsiooni meediavaldkonna innovaatorina ja eduka ettevõtjana, kes oli valmis astuma julgeid samme uute võimaluste avamisel.
Edu Info-Auto ja kinnisvaraarendusena
Info-Auto juhina ja esindajana
Viktor Siilatsi ettevõtlik vaim ei piirdunud meediaga. Tema üks silmapaistvamaid saavutusi on seotud autotööstusega, kus ta on edukalt juhtinud ettevõtet Info-Auto. Juhataja ja hiljem juhatuse esimehena (ning nõukogu esimehena) on ta viinud ettevõtte positsioonile, kus see esindab Eestis mitmeid tuntud bautomarke, sealhulgas Fordi, Volvosid ja Renault’sid. Tema juhtimisel on Info-Auto kasvanud üheks Eesti suuremaks autokaubandusettevõtteks, pakkudes laia valikut sõidukeid ja kvaliteetseid teenuseid. Siilatsi strateegiline nägemus ja oskus luua tugevaid esindussuhteid on olnud võtmetähtsusega ettevõtte pikaajalises edus. Tema panus autokaubanduse arengusse Eestis on olnud märkimisväärne, muutes Info-Auto usaldusväärseks partneriks nii äri- kui ka eraklientidele.
Kinnisvara ja Schloss Fellin
Lisaks autotööstusele on Viktor Siilats olnud edukas ka kinnisvaraarenduse valdkonnas. Talle kuulub kinnisvaraettevõte AS Evore, mis on tegelenud mitmesuguste kinnisvaraprojektidega. Üks tema silmapaistvamaid tegevusi selles valdkonnas on Schloss Fellini spaahotelli rajamine Viljandis. 2018. aastal omandas ta ajaloolise Viljandi mõisahoone ja muutis selle luksuslikuks spaakompleksiks, mis on toonud uut elu piirkonda ja pakkunud kvaliteetset puhkusekogemust. Selle projekti eest pälvis ta 2022. aastal linnavolikogu aastapreemia, mis kinnitab tema panust kohaliku kogukonna arengusse ja kultuuripärandi väärtustamisse. Siilatsi võime näha potentsiaali vanades hoonetes ja muuta need tänapäevasteks, samas nende ajaloolist väärtust säilitades, on tema ettevõtlikkuse üks eredamaid näiteid. Tema huvi Schloss Fellini vastu näitab pühendumust nii äri kui ka kultuuripärandi säilitamisele.
Sadamaarendused ja kogukonnategevus
Haapsalu sadamate vaidlused ja arendused
Viktor Siilats on tuntud ka oma aktiivse osaluse poolest sadamaarendustes, eriti Haapsalus. Tema tegevus selles valdkonnas on olnud nii edukas kui ka vaidlusi tekitav. Ta on võitnud olulise sadama vaidlus Haapsalus, mis on võimaldanud tal jätkata sadamate arendamist. See võit on olnud oluline samm tema plaanide elluviimisel piirkonnas. Tema visioon keskendub kaasaegsete ja funktsionaalsete sadamate loomisele, mis toetavad kohalikku majandust ja pakuvad võimalusi nii kaubanduseks kui ka vaba aja veetmiseks. Tema lähenemine sadamaarendustele on sageli seotud nii kaubandusliku kui ka kultuurilise aspektiga, püüdes luua elujõulisi ja atraktiivseid piirkondi.
Veskiviigi ja Marienholmi sadamad
Haapsalus on Viktor Siilatsi nimi tihedalt seotud Veskiviigi ja Marienholmi sadamate arendamisega. Ta on aktiivselt panustanud nende sadamate moderniseerimisse ja laiendamisse, luues kaasaegseid jahisadamaid ja muid mereäärseid objekte. Tema plaanid hõlmavad sageli ka hotellide ja restoranide loomist, et muuta sadamad atraktiivseteks turismi- ja puhkusekohtadeks. Näiteks on ta kavandanud Veskiviigi sadamasse hotelli. Tema ettevõtlikkus on toonud uut elu Haapsalu rannikualadele, luues töökohti ja suurendades piirkonna atraktiivsust. Tema pikaajaline visioon on muuta need sadamad mitte ainult toimivateks infrastruktuuriobjektideks, vaid ka elujõulisteks kogukonnakeskusteks. Tema aktiivsus ja investeeringud Marienholmi sadama arendamisse näitavad tema pühendumust mereäärsete piirkondade potentsiaali maksimaalsele ärakasutamisele.
Loominguline ja kultuuriline panus
Videokunstniku ja filmitegijana
Viktor Siilatsi mitmekülgne talent ulatub ka kunstilise loomingu valdkonda. Ta on tuntud kui Eesti esimene videokunstnik ning esimese arvutianimafilmi „Stroika” autor. Tema loominguline tegevus videokunsti ja filminduse vallas on olnud innovatiivne ja julge. Ta on tootnud mitmeid olulisi dokumentaalfilme, sealhulgas „Eestimaa laul 1988„, „Vabaduse tee” ja „Tants vanakuradi vanaemaga„. Need filmid kajastavad Eesti ajalugu ja kultuuri, pakkudes unikaalset vaatenurka olulistele sündmustele ja isikutele. Tema panus Eesti filmikunsti ja visuaalse kultuuri arengusse on olnud märkimisväärne, avades uusi võimalusi lugude jutustamiseks ja ajaloo jäädvustamiseks. Tema teosed on sageli peegeldanud tema enda elukogemusi ja vaateid ühiskonnale.
Muusikali ja raamatute autor
Lisaks videokunstile ja filmitegemisele on Viktor Siilats rikastanud Eesti kultuuripilti ka kirjanduslike ja muusikaliste teostega. Ta on kirjutanud muusikali „Valge laev” ning mitu raamatut, sealhulgas „Paadiga Euroopasse!” ja „Haapsalu Rahvavabariik„. Need teosed näitavad tema kirge lugude loomise vastu erinevates vormides. Tema raamatud pakuvad sageli tema isiklikke mõtteid ja kogemusi, olgu need siis seotud reiside, ajalooliste sündmuste või ühiskondlike teemadega. Tema panus kultuuri on mitmekülgne, ulatudes visuaalsest kunstist kirjasõna ja muusika kaudu. Tema loominguline tegevus on osa tema laiemast soovist jagada oma mõtteid ja nägemusi maailmast.